Svensk ordbok 2009, webbversion
missköta sig
[
mis
`
-
]
verb
misskötte misskött
,
pres.
missköter
miss|sköt·er
●
uppföra sig otillfredsställande
psykol.
han misskötte sig på jobbet
missköta sig
sedan åtm. 1930-talet
Subst.:
vbid1-887691
misskötande
;
misskötsel